Category Archives: Uncategorized

Blogipostitus – eneseväljendusest töövahendiks

Blogimine on web 2.0 esimesi massidesse jõudnud pääsuke – 1990ndatel hakkasid tänu  veebis avaldamise vahendite lihtsustumisele seniste staatiliste veebilehtede kõrvale tekkima interaktiivsed ehk tagasisidestatud võimalused eneseväljendamiseks. Esimesed blogid olidki omalaadsed veebipäevikud (online diaries), milles blogijad avaldavad oma isiklikke mõtteid, kogemusi või loomingut.

Millenniumivahetusel muutus blogimine tänu erinevatele tasuta blogihaldusvahenditele massiliseks – blogimisest sai (suuresti tänu otsingumootoritele) tõeline massimeedia. Blogimine muutus eneseväljendusest sageli tööks ja tekkisid sotsiaalse meedia eksperdid – need, kes suudavad luua populaarset sisu oma blogis (teenides reklaamiga raha) või töötades ettevõtete blogide (nüüd ka mikroblogide, Facebooki lehtede jm) sisu loomisega.

Blogide loomine on seega muutunud tööks, millel on teada nipid ja trikid. Väike reklaamvideo:

Blogid võib laias laastus jagada:

  • autoriblogid või veebipäevikud (inglise keeles tehakse vahet blogide (blogs) ja veebipäevikute (personal blogs) vahel
    • sageli ka mitme autori blogid
  • organisatsiooni– ja äriblogid, mille eesmärgiks on enamasti oma brändi või asutuse kohta info ja reklaamimaterjalide jagamine
  • teemablogid, mis keskenduvad kindlale teemale (nt kokandus-, moe-, kaalu-, kultuuritarbimise vms),
  • meediumiblogid (sh, pildi-, audio-, video- vms blogid)

Jagamine on muidugi meelevaldne, sest blogidele on omane muutumine ajas.

Põhinõuanded (algajale) blogijale:

  • tunne oma sihtgruppi
  • postitusel peab olema teema ja eesmärk
  • blogida tuleb järjepidevalt (iga päev!)
  • originaaltekstide asemel võib sisu jagada (content curation)
  • kõige rohkem saavad lugeja tähelepanu esimesed tekstilõigud – seal tuleks esile tuua kõige olulisem, muu tekst laiendab esialgseid väiteid ja lisab taustainfot
  • tekst peab olema arusaadav esimesel lugemisel
    • hästi liigendatud
    • võimalikult lihtsa struktuuriga
    • sihtgrupile sobiva sõnavaraga
  • kasutada võiks erinevaid meediaid (tekst, pildid, videod jm)
  • (kirjutada tuleb sellest, mida inimesed tahavad lugeda)

Otsingumootoritele silma jäämiseks:

  • vali välja 2-4 märksõna
  • märksõnad peaks sisalduma pealkirjas
  • tekstis paksus kirjas või mitu korda (4-5)
  • SEO on teadus

Mõned lingid veebis kirjutamise kohta:
Veebilehtede kirjutamise juhend riigiasutustele
Hea veebipõhise teksti loomine

Kasutatud allikad
Möldre, Aile 2014. Elektroonilise kirjastamise protsessid. Õppematerjal.

Advertisements

Project outline

My Professional Learning Project

  • Topic/task  (what is my overall topic?):
    – To learn enough about current trends in higher education and e-learning to be able to create (hunt and gather?) package of methods for my field (humanities).
  • Purpose/goals (what am I doing it all for? … what do I try to achieve?):
    I am trying to change the nature of my current job, to make it more challenging and meaningful.
    – On the other hand I want to support the change in study methods, especially for the non-staff teachers.
    – Therefore I need to get to know which e-learning methods are suitable for teaching humanities
  • Resources/instruments (what resources and instruments do I use?… or  intend to use?):
    Resources:
    – People
    — People I work with
    — My learning network
    Web resources
    — Academic journals
    — Educational resources
    —Conference videos
    —MOOCs
    –Social media (blogs, wikis etc)
    Instruments (I have used so far)
    – The main instrument
    — My personal laptop
    – Web instruments and widgets
    — Search engine (aka Google)
    — Library databases
    — Mindmapping software (XMind)
    — Social media (Facebook pages and groups, Twitter) for information
    — Social media (Skype, Facebook) for communication
    — RSS aggregator (Feedly) for
    — Blogs
    — I follow
    — My own
    — E-mailing
    — MOOC (Coursera)
    — PDF Organiser Mendeley
    — GoogleForm for questionnaire
  • Actions/strategies (what are the things I do? … or intend to do?)
    Reading challenge
    — Reports and development plans
    – Mapping current situation
    — Questionnaire for the staff
    – Getting to know the topic
    — Read about teaching methods for humanities
    — participate MOOCs etc
    – Making a PLAN
    — Finding the teachers who are willing to try new methods
    — Creating outline for method toolbox
  • Outcomes (what are the intended outcomes of my project?)
    Create method toolbox for humanities
    — Intermediate result – outline for method toolbox – finding methods and analysing their suitability for humanities
    – Current situation mapped – found people to work with
    – Create outline for one course
  • Evaluation criteria (how do I want to evaluate how I was doing? … how do I know if I was successful?)
    I have confirmed an understanding
    — Of the current trends of higher education
    — E-learning methods most suitable in humanities
    – I have found at least one person who is willing to try out creating a course with e-learning support (or using more interactivity in his/her course)

P.S. I’m sorry how bad this thing looks. WordPress is not my friend today.

Multimeedia kolmas kodutöö

See töö läks üle kivide ja kändude.
Nagu ikka tekkis tunnis tunne, et kõik on pigem ärategemise küsimus. Tegelik elu, aga, nagu laulusalm ütleb, küsib hoopis midagi muud.
Esiteks mõtlesin ma, et oleks väga tore teha vanusekalkulaator, mis arvutaks välja inimese vanuse päevades ja tundides. Selliseid kalkulaatoreid on internetis päris palju (näiteks selline imeline kalkulaator).

Kahjuks  osutus see minu matemaatilisele võimekusele liiga keeruliseks pähkliks (üldse ei hakka loendamagi mitu halli juuksekarva mu peas rohkem on). Ja eeldades, et lõppkokkuvõttes pole ka see eesmärk, jäin lõpuks pidama kõige lihtsamate pindalade juurde.

Töö on siin.

Arvutipõhine testimine

Ülesandepüstitus EduFeedris.

Kasutasin kodutöö tegemiseks programmi Wondershare Quiz Creator.

See on tasuline tarkvara testide tegemiseks (üksiklitsents maksab 170$, akadeemilistele ja mittetulunduslikele organisatsioonidele 100$), prooviversiooni saab tasuta kasutada 30 päeva. Programm töötab ainult Windowsi operatsioonisüsteemidega (XP, 2003, Vista, 7). Kasutamiseks tuleb programm arvutisse installeerida.

Olemas on ka täielikult on-line versioon. Varasemalt on olnud olemas ka Quiz Creator Pro, aga selle müük ja tehniline tugi on lõpetatud (mis oletatavasti ei tähenda head ka teistele versioonidele).

Quiz Creatori välimus sarnaneb Microsoft Office’i programmidele. Sellega on võimalik teha teste (quiz) või küsitlusi (survey). Samuti on võimalik importida MS Wordi või Exceli formaadist juba valmis testi.

Minu meelest on kasutamine suhteliselt lihtne ja intuitiivne. Võib-olla arvan ma seda sellepärast, et pealtnäha midagi untsu ei läinud. 🙂

Testi loomise põhiaken näeb välja selline (siit on näha ka proovitest):

pilt_20

Testi loomine on lihtne. Create a New Quiz ->

Testi seadistused (Quiz Properties):

  • testi info (Quiz information) –testi nimi, autor, tutvustav audio- või meediafail, saab koguda infot kasutajate kohta (sh sätestada, missugust infot küsitakse)
  • testi seaded (Quiz settings) – missugune positiivsete vastuste % tagab läbimise, ajalimiit (testi või iga küsimuse peale), küsimused juhuslikus järjekorras, vastuste näitamine
  • testi tulemused (Quiz results) – tagasiside ja statistika kuvamine
  • küsimuste seaded (Question settings) – punktide arv, tagasiside.
  • muu (Others) – testi salasõnaga kaitsmine, ainult piiratud domeenidest ligipääsu sätestamine, metaandmete lisamine.

Testile küsimuste lisamine (New Question)

Küsimuste liigid on:

    1. True/False – õige/vale
    2. Multiple Choice – valikvastus
    3. Multiple Response – mitmikvastus
    4. Fill in the Blank – täida lünk
    5. Matching – leia paariline
    6. Sequence – leia järgnevus
    7. Word Bank – vastusepank
    8. Click Map – leia kaardilt
    9. Short Essay – lühiessee

Iga küsimuse puhul on võimalik:

a.       muuta teksti kujundust (fonte, suurust)
b.      lisada märkusi, pilte, kropitud ekraanipilte, audiofaile (saab ka sama programmi sees salvestada) ja meediafaile (.flv, .swf, .mp4 ja .mov formaadis)
c.       lisada tagasisidet ning punktide arvu õige ja vale vastuse puhul.
Kiireks navigeerimiseks küsimuste vahel saab kasutada nuppe previous (eelmine) ja next (järgmine) küsimus.

Testi välimust saab valida mallide hulgast (Player Templete) ja lisaks on võimalik muuta väljapakutud värvilahendusi. Samuti on võimalik määrata testivormi suurust (Player Size) ja võimalik lisada testile metaandmeid (Text and Labelling) ja taustamuusika (Sound).

Testi avaldamine (Publish) on võimalik mitmes formaadis

    1. QuizCreatori kodulehe veebikeskkonnas
    2. endavalitud veebikeskkonnas Flashina
    3. õpihaldussüsteemi sisupaketina SCORM1.2, SCORM2004 või AICC formaadis
    4. auto-exe-failina – saab andmekandjale salvestada ja otse sellelt lahendada.
    5. Wordi või Exceli formaadis printimiseks

Tulemuste haldamine (Manage Results)

Tulemusi saab hallata kas Quiz Creatori kodulehe keskkonnas või e-maili kaudu (nõuab kasutajaks registreerimist), kui testid on avaldatud Quiz Creatori kodulehe keskkonnas. Reklaami uskudes peaks saama hallata ka LMSi sees.

On-lineversioon lubab mitmesuguseid analüütilisi vahendeid – automaatne tulemuste jälgimine ja õpiinfo kogumine ja statistikaraportid, mis võimaldavad õppijate testitulemusi jälgida ja teste jooksvalt paremaks muuta.

Eesti E-õpikud ja multimeedium-õppimine

2. nädala töö.

Ausalt öeldes polnud ma varem Eesti e-õpikutele tähelepanu pööranud. Kunagi reklaamiti seda raamatut, mis tundus küll päris huvitav.

Antud õpikud (kuigi ekraanipiltide pealt muidugi tõde ei näe) tunduvad üllatavalt vähe interaktiivsed. Jällegi üldistan groteskselt, sest iga õpik ju erineb natuke. Siiski näib mulle, et need õpikud järgivad pigem “teadmiste omandamise” kui “avastamise” (või mõnd muud õpilase aktiivsust rõhutavat) õppimismetafoori. Sestap tundub nagu oleks õpiku tegijad jäänud pisut poolele teele – mõni video, valikvastused, nimetuse pildi juurde sikutamine – aga kontseptsioon on iidne, mõisted seletatakse ära, kõrvale illustreeriv pilt ja mõned harjutused. Enamasti puudub veebile omane kihilisus. Minu arust võiks e-õpikutes rohkem tähelepanu pöörata multimeedium-õppimise printsiipidele.

Multimeedium-õppimine (ÕS 2013: multimeedium – teabe mitme esitusvormi (hrl tekst, graafika, heli, video korraga kasutamine arvutis, telefonis vms) tähendab sõnadest ja visuaalsetest kujunditest mentaalsete representatsioonide loomist, multimeedium-õpetamine (multimedia instruction) visuaalse ja verbaalse info kombineeritud õpiotstarbelist esitamist. Mitme meediumi kasutamine võimaldab erinevate kognitiivsete eelistustega õppijatel valida endale sobiv info vastuvõtmise viis.

Paivio dual coding theory järgi võib kujundlik esindatus aktiveerida verbaalse esindatuse ja vastupidi. Kujundlik (mitteverbaalne) süsteem toetab terviku tunnetamist, samas kui verbaalne süsteem struktureerib abstraktseid ühikuid. Seega saab õppimisprotsessi toetada kasutades info edastamiseks eri meediumeid (kõige parem kui 1 verbaalne + 1 mitteverbaalne).

Selleks kasutatakse tavalistes õpikutes teksti ja piltide kombineerimist. E-õpikud saavad lisada siia veel muid meediume (heli, videot jms), kuid tuleb rõhutada seda, et vahendid peavad olema üksteist toetavad. Swelleri kognitiivse koormuse teooria järgi on kognitiivne koormus see, mis määrab ära õppimise edukuse.  Inimese infotöötlemise võime on piiratud (7 +/- 2 operatsiooni töömälus), kui kognitiivne koormus on liiga suur, siis õppija enam ei saa aru. Samuti on oluline aktiivne tähelepanu, teadlikult kontrollitud protsess, mille käigus võrreldakse uut infot püsimälus olevate teadmisstruktuuridega.

Mayeri multimeediumide kasutamise printsiibid:

  • Multimeedia printsiip: Inimesed õpivad paremini, kui infot esitatakse korraga nii verbaalsel kui ka visuaalsel kujul.
  • Hajutatud tähelepanu printsiip: Inimesed õpivad paremini kui sõnaline ja visuaalne info on omavahel füüsiliselt integreeritud.
  • Modaalsuse printsiip: Inimesed õpivad paremini, kui infot esitatakse pigem visuaalselt ja audiona kui visuaalselt ja tekstina. Samuti on õppimine efektiivsem kui tekst esitatakse jutustavas stiilis ning inimese poolt esitatuna (mitte masinkõne). Animatsioonidelt õppimine pole tingimata efektiivsem kui staatilistelt piltidelt õppimine.
  • Ülemäärasuse printsiip: Inimesed õpivad paremini, kui sama informatsiooni ei esitata neile rohkem kui ühes modaalsuses.
  • Tükeldatuse, eelteadmiste ja modaalsuse printsiip: Inimesed õpivad paremini, kui infot esitatakse mõistlikul määral tükeldatud annustena, info esitus on suuline ja sisaldab tuntud mõisteid.
  • Sidususe printsiip: Inimesed õpivad paremini, kui esitatakse vaid oluline info struktureeritud moel, kusjuures omavahel seotud mõisted ja kujutised asuvad ekraanil lähestikku nii ruumiliselt kui ka ajaliselt

Kasutatud allikas:
Pata, K. (2014) Haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioon. Loengukonspekt.

Õpileping

Teema

  • Digitaalsete õppematerjalide erinevad vormid, õppematerjalide koostamine ja sobivus erinevates õpisituatsioonides.
  • Open access ja autoriõigused.
  • Testimine õppeprotsessi osana.

Eesmärgid

  • Kuna minu üldisem eesmärk on abistada oma õppejõudusid e-õppe kasutamisel, siis tahan jõuda selgusele, kuidas ja missugused digitaalsed õppematerjalid ja e-õppe meetodid toetavad erinevaid õppeeesmärke.
  • Lisaks tahan enda jaoks selgeks teha autoriõiguste problemaatika.

Strateegiad

  • Kasutan aega ratsionaalselt, koostan tegutsemisplaani.
  • Püüan saada mitmekülgse ülevaate teemast õppematerjalide, kaasõppijate refleksioonide ja lisamaterjalide kaudu.
  • Esitan tööhüpoteese ja otsin neile kinnitust.

Vahendid/ressursid

  • Õppejõu pakutud materjalid ja kaasõppijate kirjutatu + kontakttundides arutatu.
  • Vajadusel otsin lisamaterjale andmebaasidest.

Hindamine

  • Olen omandanud õpiväljundid.
  • Olen kogunud struktureeritud viitevaramu vajalike ja kasulike vahendite kohta ja kasutan seda vastavalt vajadusele.

Miks ma kunagi midagi tehtud ei saa?!

Melanhoolset tüüpi inimene on tagasihoidlik, erakordse emotsionaalse vastuvõtlikkusega. Uues olukorras kaotab ta harilikult pea, tunneb raskusi inimestega kontakti loomisel. Talle on iseloomulik emotsionaalne reageering ka tähtsusetule sündmusele, kui see puudutab tema isiksust. Ta on vähese töövõimega, ei taha endale võtta ülesandeid, kardab et ei saa nendega hakkama. Ta on kartlik ning vähimgi raskus sunnib teda tegevusest loobuma. Ta on mõnevõrra endassesulgunud, väheseltsiv, taktitundeline. Ta suudab väga hästi tabada ja mõista üksikasju inimeste käitumises, suhtlemises, ümbritsevas elus, samuti kunstis, kirjanduses ja muusikas.

Kirss.Net - Elu magusaimast küljest

Tee ka testi