Category Archives: Elektroonilise kirjastamise protsessid

Blogi kasutamine õppetöös

Olen õpiotstarbelise blogimisega tegelenud eelmisest aastast alates – haridustehnoloogia magistriõppes tuleb märgatav osa õppeülesannetest esitada blogipostitusena.

Minu jaoks on olulisemad positiivsed aspektid blogimisel õppijana:

  • oma õpitee kaardistamine;
  • materjalide kättesaadavasse kohta koondamine;
  • õpivõrgustik (tagasiside ja arutelu saab tekkida suuremas grupis kui õppija ja õpetaja) ja ka lihtsalt huvitatud lugejad;
  • lisaks sisule pööratakse avaliku postituse puhul tähelepanu ka vormile, analüütika vahendid näitavad selgelt ära, kui palju lugejaid postitusel on
  • kaasõppijate samateemaliste blogipostituste lugemine lisab laiemat tausta – lähtuvad ju õppijad alati oma kogemustest.

Negatiivne aspekt on seesama liigne avalikkus ja sellest tingitud enesetsensuur. Samuti on inimeste tekstitootluse võime väga erinev ning kõikidel ei ole keelelised võimed ja sõnavara piisavalt head, et võimaldaks sisulisi ja tähenduslikke tekste luua. Samuti on õppetööga alati kiire ja pahatihti jäävad tekstid üle vaatamata.

Advertisements

Blogipostitus – eneseväljendusest töövahendiks

Blogimine on web 2.0 esimesi massidesse jõudnud pääsuke – 1990ndatel hakkasid tänu  veebis avaldamise vahendite lihtsustumisele seniste staatiliste veebilehtede kõrvale tekkima interaktiivsed ehk tagasisidestatud võimalused eneseväljendamiseks. Esimesed blogid olidki omalaadsed veebipäevikud (online diaries), milles blogijad avaldavad oma isiklikke mõtteid, kogemusi või loomingut.

Millenniumivahetusel muutus blogimine tänu erinevatele tasuta blogihaldusvahenditele massiliseks – blogimisest sai (suuresti tänu otsingumootoritele) tõeline massimeedia. Blogimine muutus eneseväljendusest sageli tööks ja tekkisid sotsiaalse meedia eksperdid – need, kes suudavad luua populaarset sisu oma blogis (teenides reklaamiga raha) või töötades ettevõtete blogide (nüüd ka mikroblogide, Facebooki lehtede jm) sisu loomisega.

Blogide loomine on seega muutunud tööks, millel on teada nipid ja trikid. Väike reklaamvideo:

Blogid võib laias laastus jagada:

  • autoriblogid või veebipäevikud (inglise keeles tehakse vahet blogide (blogs) ja veebipäevikute (personal blogs) vahel
    • sageli ka mitme autori blogid
  • organisatsiooni– ja äriblogid, mille eesmärgiks on enamasti oma brändi või asutuse kohta info ja reklaamimaterjalide jagamine
  • teemablogid, mis keskenduvad kindlale teemale (nt kokandus-, moe-, kaalu-, kultuuritarbimise vms),
  • meediumiblogid (sh, pildi-, audio-, video- vms blogid)

Jagamine on muidugi meelevaldne, sest blogidele on omane muutumine ajas.

Põhinõuanded (algajale) blogijale:

  • tunne oma sihtgruppi
  • postitusel peab olema teema ja eesmärk
  • blogida tuleb järjepidevalt (iga päev!)
  • originaaltekstide asemel võib sisu jagada (content curation)
  • kõige rohkem saavad lugeja tähelepanu esimesed tekstilõigud – seal tuleks esile tuua kõige olulisem, muu tekst laiendab esialgseid väiteid ja lisab taustainfot
  • tekst peab olema arusaadav esimesel lugemisel
    • hästi liigendatud
    • võimalikult lihtsa struktuuriga
    • sihtgrupile sobiva sõnavaraga
  • kasutada võiks erinevaid meediaid (tekst, pildid, videod jm)
  • (kirjutada tuleb sellest, mida inimesed tahavad lugeda)

Otsingumootoritele silma jäämiseks:

  • vali välja 2-4 märksõna
  • märksõnad peaks sisalduma pealkirjas
  • tekstis paksus kirjas või mitu korda (4-5)
  • SEO on teadus

Mõned lingid veebis kirjutamise kohta:
Veebilehtede kirjutamise juhend riigiasutustele
Hea veebipõhise teksti loomine

Kasutatud allikad
Möldre, Aile 2014. Elektroonilise kirjastamise protsessid. Õppematerjal.