Category Archives: Digitaalsete õppematerjalide koostamine

Tallinna Ülikooli Informaatika Instituudi kursus, mille eesmärgiks on võimaldada digitaalsete õppematerjalide koostamiseks vajalike põhiteadmiste ja üldoskuste omandamist ning ülevaate saamist digitaalsete õppematerjalide koostamise tehnoloogiatest ja vahenditest.

Digitaalsete õppematerjalide kvaliteet

10 soovitust kvaliteetse digitaalse õppematerjali loomiseks:

  1. Õppematerjali loomisel tuleb arvestada sihtgrupi vajaduste ja lubavustega – mistahes õppematerjal peab olema olemasolevate õppijate jaoks arusaadav, motiveeriv ja ka kättesaadav.
  2. Õppematerjal peab olema läbimõeldud ja ühtne – õppetegevused ja sisu vastavad õppeeesmärkidele, struktuur ja õppetegevused on loogilise ülesehitusega ja toetavad õppimisprotsessi.
  3. Õppematerjal peab olema õppijakeskne ja õppijat toetav. Õppija peab teadma, mis teda ees ootab (on olemas õpijuhised ja selge struktuur), millised on eeldatavad tulemused (õpiväljundid), missugused on vajalikud eeltingimused (eelteadmised, kursuse ajamahukus jms). Õppijal võiks olla võimalik kinnistes õpihaldussüsteemides olevaid õppematerjale hilisemaks kasutamiseks säilitada.
  4. Õppematerjal peaks olema tegevuskeskne, pakkudes erinevaid õppetegevusi, mille abil õppija oma teadmisi konstrueerib, tegevused toetavad õppija õppimist (huvitavad, motiveerivad, kinnistavad, tagasidestavad jne).
  5. Õppematerjal on mitmekesine (tekst ja seda toetavad asjakohased interaktiivsed materjalid), ülesehitus on vaheldusrikas ja pakutakse võimalusi teema süvendatumaks uurimiseks (lisamaterjalid).
  6. Õppematerjali sisu peab olema kvaliteetne, materjalid on kaasaegsed, kasutatakse sihtgrupile mõistetavat sõnavara.
  7. Õppematerjalis austatakse autoriõigusi. Võõrastele materjalidele on viidatud, enese loodud materjalidele on lisatud märge autoriõiguste kohta (CC litsents, © vm).
  8. Õppematerjal on vormiliselt ühtne ja esteetiline. Kasutatav vormistus peab toetama õppematerjali struktuuri.
  9. Õppematerjal on tehniliselt korras, kasutatakse sihtgrupile kättesaadavaid ja arusaadavaid tehnoloogilisi vahendeid (ühilduvus). Toimub pidev kontroll õppematerjali vistutatud materjalide ja viidete üle.
  10. Õppematerjal peaks olema loodud taaskasutatavust silmas pidades (juhul kui tegemist ei ole ühekordse projektiga). Materjalile tuleks lisada metaandmed, kui tegemist on CC litsentsi kandva õppematerjalidega, tuleks kaaluda nende lisamist mõnesse olemasolevasse repositooriumi.
    Samas võiks mahukas või suhteliselt eraldi osadest koosnev õppematerjal koosneda erinevatest õpiobjektidest, mida on lihtsam taaskasutada.

Õppematerjalide kvaliteeti olen alati hinnanud õppija positsioonist. Sel aastal osalesin hindajana HITSA e-kursuste kvaliteedihindamise protsessis. See oli väga silmiavav just selles mõttes, et head õppematerjali ongi väga raske teha – isegi kui on teada kõik kriteeriumid, mille järgi kursust hinnatakse, ei ole enda loodud materjalide puhul enam kõrvaltvaataja pilku, millega leida üles selle nõrgad kohad. Õnneks on digitaalsete õppematerjalide puhul vigade parandamine mõneti lihtsam. Õppematerjali loomisel on oluline hinnata pidevalt, kuidas valitud vahend toetab õppijat, kas ta õpib seda, mida me õpetajana tahame, sestap peaks enne materjali kasutuselevõttu seda kindlasti inimeste peal katsetama.

Ülesanne

Autoriõigused

Autoriõigused on juba mitmel kursusel teemaks olnud, seekord siis pikemalt ja põhjalikumalt.

Mõned mõtted, mis tekkisid õppematerjali lugedes: alles nüüd ma saan aru, miks Ameerikas on kombeks analüüsida tervikteoste asemel lõike (varem ma arvasin, et see on mingisugune eriline õppemetoodika, aga tuleb välja, et kõik on puha autoriõiguste järgimine).

Väga tore oli ka avastus, et vistutatud materjali õigused on kaetud tema koduportaalis ning nende kasutamine on põhimõtteliselt alati võimalik.

Koduse ülesandena võtsin vaatluse alla TÜ Teaduskooli kursuse „Milleks filosoofia?“, mis asub siin  ja ka siin. Juhuslikult ei ole tegemist eriti keeruka ülesandega, kuna autoriõigused on kohe esilehel ära määratud: „Käesolev õpiobjekt on autorikaitse all vastavalt Eesti Vabariigi autoriõiguse seadusele. Õpiobjekti varalised õigused kuuluvad Tartu Ülikoolile. Õpiobjekti on lubatud reprodutseerida, levitada ja avalikult esitada ainult õpiotstarbel kui tervikut, va refereerimine ja tsiteerimine motiveeritud mahus. Õpiobjekti ei ole lubatud kasutada kommertseesmärgil. Õpiobjekti igakordsel kasutamisel on kasutaja kohustatud viitama õpiobjekti autorile. Õpiobjekti pole lubatud muuta ega täiendada.“

Seega on õppematerjal suhteliselt kinnine, eelkõige mõeldud kasutamiseks tervikobjektina.

Õpiobjekti loomisel on kasutatud pilte, mis on pärit erinevatest pildibaasidest – kõiki on lubatud kasutada vähemalt mittekommertslikel eesmärkidel või rohkemat (vabavormiline kasutusluba, GNU litsents ja public domain-kasutusõigus).

Uued tehnoloogiad

Kuna mul ei ole hetkel võimalik kasutada ei nutitelefone ega tahvleid, siis proovisin nii arvutis, tahvlis kui ka nutitelefonis töötavat EduClipperit. Videotutvustus on siin.

EduClipper reklaamib end õpetaja Pinterestina ja nii see on ka – tegemist on nn visuaalse järjehoidjaga, kus materjali saab lisada, muuta, laikida, sheerida jne.

Lisada saab nt Powerpointi ja pdf-faile, samuti videoid, pilte. Samuti on võimalik lisada materjale otse GoogleDrive’ist. Ka saab luua viiteid materjalidele (ka APA süsteemis), see käib www.easibib.com abil.

Kasutamiseks tuleb luua konto – sh küsitakse nime ja õppeasutust,  võimalik on liituda ka Facebooki ja Google+ konto kaudu. Võimalik on saada teateid liikumistest oma kontol ja oma õpilaste kontodel. Teisi kasutajaid saab jälgida (follow). Konto maht on 1 GB. Oma materjale on võimalik ka eksportida, ehkki mul andis selline katse veateate.

EduClipperis on võimalik

  • lisada eduClip – ehk siis järjehoidja. See võib olla privaatne või avalik (vaikimisi). eduClipile saab lisada kirjelduse ja kommentaari (240 tähemärki). EduClipi saab teha siis kõigist neist materjalidest, mida ma ülalpool loetlesin. EduClipi saab panna tahvlile (eduClipboard) ja/või lisada ülesandele (assignment).
  • lisada eduClipboarde – ehk siis veebilehti-tahvleid, kuhu saab viiteid korjata.
  • luua portfoolio.

Igale eduClipile või eduClipboardile on võimalik lisada silte (tags), mille abil saab materjale otsida.

Oma materjale saab jagada klassi või grupiga. Selle loomine on üsna lihtne. Klassile tuleb panna nimi, lisada saab klassi ikooni, kirjelduse, aine, kooli nime, klassi numbri või nimetuse. Siis on võimalik laadida õppijate andmed csv-failina (upload roster), millega saab õppijad automaatselt eduClipperiga liita (vajalikud andmed on eesnimi, perenimi, kasutajatunnus). Teine variant on luua ligipääsukood, mis saadetakse õppijatele meiliga. Oma õppijatele saab anda erinevaid õigusi eduClipperis toimetamiseks (nt saab luua privaatseid eduClippe, oma profiilile pildi lisada, kommenteerimida, õppija privaatandmetega seotud piirangud ja määrata ära see, mida õppija näeb (kogu materjal, klassikaaslaste ja õpetajate loodud materjal, sama klassi materjalid)).

Grupile/klassile ülesannete lisamine käib nii: ülesandele lisatakse nimi ja kirjeldus, alguse- ja lõpuaeg. Siis on võimalik valida, kas õpilase vastused on teistele õpilastele näha või õpilase õpetajatele (?). Tagasiside vormideks saab valida audio, video ja/või teksti. Ülesande materjaliks võib lisada mõne olemasoleva eduClipi, eduClipboardi või luua uue. Proovisin lisada linke ja videoid – õnnestus vimeo lisamine, aga mitte YouTube oma. Kui materjalid on juba enda eduClipperis olemas, siis on lisamine eriti lihtne.

Teste, hindamist jmt siin küll ei ole, aga ilmselt on võimalik mõni test kergesti külge klippida.

Mulle tundub see täitsa lahe vahend – lihtsalt kasutatav, kuna uus asi, siis on ka materjalid suhteliselt uued (eestikeelseid küll hästi vähe). Kasutatav ka kõikide nutikate vahenditega.

Ülesanne

Arvutipõhine testimine

Ülesandepüstitus EduFeedris.

Kasutasin kodutöö tegemiseks programmi Wondershare Quiz Creator.

See on tasuline tarkvara testide tegemiseks (üksiklitsents maksab 170$, akadeemilistele ja mittetulunduslikele organisatsioonidele 100$), prooviversiooni saab tasuta kasutada 30 päeva. Programm töötab ainult Windowsi operatsioonisüsteemidega (XP, 2003, Vista, 7). Kasutamiseks tuleb programm arvutisse installeerida.

Olemas on ka täielikult on-line versioon. Varasemalt on olnud olemas ka Quiz Creator Pro, aga selle müük ja tehniline tugi on lõpetatud (mis oletatavasti ei tähenda head ka teistele versioonidele).

Quiz Creatori välimus sarnaneb Microsoft Office’i programmidele. Sellega on võimalik teha teste (quiz) või küsitlusi (survey). Samuti on võimalik importida MS Wordi või Exceli formaadist juba valmis testi.

Minu meelest on kasutamine suhteliselt lihtne ja intuitiivne. Võib-olla arvan ma seda sellepärast, et pealtnäha midagi untsu ei läinud. 🙂

Testi loomise põhiaken näeb välja selline (siit on näha ka proovitest):

pilt_20

Testi loomine on lihtne. Create a New Quiz ->

Testi seadistused (Quiz Properties):

  • testi info (Quiz information) –testi nimi, autor, tutvustav audio- või meediafail, saab koguda infot kasutajate kohta (sh sätestada, missugust infot küsitakse)
  • testi seaded (Quiz settings) – missugune positiivsete vastuste % tagab läbimise, ajalimiit (testi või iga küsimuse peale), küsimused juhuslikus järjekorras, vastuste näitamine
  • testi tulemused (Quiz results) – tagasiside ja statistika kuvamine
  • küsimuste seaded (Question settings) – punktide arv, tagasiside.
  • muu (Others) – testi salasõnaga kaitsmine, ainult piiratud domeenidest ligipääsu sätestamine, metaandmete lisamine.

Testile küsimuste lisamine (New Question)

Küsimuste liigid on:

    1. True/False – õige/vale
    2. Multiple Choice – valikvastus
    3. Multiple Response – mitmikvastus
    4. Fill in the Blank – täida lünk
    5. Matching – leia paariline
    6. Sequence – leia järgnevus
    7. Word Bank – vastusepank
    8. Click Map – leia kaardilt
    9. Short Essay – lühiessee

Iga küsimuse puhul on võimalik:

a.       muuta teksti kujundust (fonte, suurust)
b.      lisada märkusi, pilte, kropitud ekraanipilte, audiofaile (saab ka sama programmi sees salvestada) ja meediafaile (.flv, .swf, .mp4 ja .mov formaadis)
c.       lisada tagasisidet ning punktide arvu õige ja vale vastuse puhul.
Kiireks navigeerimiseks küsimuste vahel saab kasutada nuppe previous (eelmine) ja next (järgmine) küsimus.

Testi välimust saab valida mallide hulgast (Player Templete) ja lisaks on võimalik muuta väljapakutud värvilahendusi. Samuti on võimalik määrata testivormi suurust (Player Size) ja võimalik lisada testile metaandmeid (Text and Labelling) ja taustamuusika (Sound).

Testi avaldamine (Publish) on võimalik mitmes formaadis

    1. QuizCreatori kodulehe veebikeskkonnas
    2. endavalitud veebikeskkonnas Flashina
    3. õpihaldussüsteemi sisupaketina SCORM1.2, SCORM2004 või AICC formaadis
    4. auto-exe-failina – saab andmekandjale salvestada ja otse sellelt lahendada.
    5. Wordi või Exceli formaadis printimiseks

Tulemuste haldamine (Manage Results)

Tulemusi saab hallata kas Quiz Creatori kodulehe keskkonnas või e-maili kaudu (nõuab kasutajaks registreerimist), kui testid on avaldatud Quiz Creatori kodulehe keskkonnas. Reklaami uskudes peaks saama hallata ka LMSi sees.

On-lineversioon lubab mitmesuguseid analüütilisi vahendeid – automaatne tulemuste jälgimine ja õpiinfo kogumine ja statistikaraportid, mis võimaldavad õppijate testitulemusi jälgida ja teste jooksvalt paremaks muuta.

Õppematerjalide koostamise vahendid

2. ülesanne

Jälle kord pean tunnistama, et ma ei ole varem õppematerjalide koostamisega tegelenud, ainult koolitööde tegemise raames ühe ja teisega põgusalt kokku puutunud.

Valisin katsetamiseks eXe Learningu sisupakettide tegemise vahendi, sest (nagu Dairigi oma postituses ütles) teistele tundub see tuttav, samas ei ole minul sellega ühtki kokkupuudet olnud.

Selleks tõmbasin endale ready2run installipaketi ja tahtsin hakata sisupaketi loomist proovima. Paraku juhtus midagi ja mul õnnestus installikas ära kaotada – peab ütlema, et ei ole üldse meeldiv oma W8 katakombidest otsida exe-nimelist faili. 🙂

Lõpuks sain ikkagi käima programmi ja proovisin ka Vikipeedia artikli põhjal teha paketti. Kuna erinevatel põhjustel katkestas mu internetibrauser mitu korda töö, mille järel ma tehtud tööd taastada ei suutnud, siis lõpuks jäi järele eriti lühike ja mõnevõrra ebatsensuurne versioon, mida ma ei avalikusta. Abiks kasutasin sellist juhendit.

Plussid – kasutamine lihtne, eriti õppematerjalide lisamine; erinevad ülesannete tüübid; eksportida saab mitmesse formaati (tekstifailina, veebilehtedena, erinevate pakettidena)

Miinused – väga ilus välja ei paista, vaikimisi salvestab ennast väga lollakatesse kohtadesse, kust asju üles leida on peaaegu võimatu. Juhendis lubatud flashi lisamise võimalust ma ei näinud. Tegevuste nimede järgi ei ole mõnikord just väga kerge taibata, millega tegemist on.

Nii tegin ka.

Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid

I teema – õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid

Pean nüüd jälle alustama sellest, et ma ise ei õpeta ei üldharidus- ega kõrgkoolis, seega on minu senised kokkupuuted õpiobjektidega olnud peamiselt õppija (ja enamasti iseõppija) vaatepunktist.

Internet on paratamatult tänapäeval kõige suurem õpetaja ja esimene koht info saamiseks, sest sisaldab lõputut hulka materjali ükskõik millisel teemal (näiteks ehitajatega vaieldes kuuled tihti „ehitustavadest“ ja „kogemustest“, siis on väga abiks igasugused lisateadmised selle kohta, kas see on nii ja kuidas asjad tegelikult olla võiks – nt http://kuidasehitada.com/ jpt).

Aga internetti tekib igasugu materjale järjest juurde ja väga raske on aru saada, kuivõrd usaldusväärsed need on. Sestap on (vähemalt teoorias) väga hea, et on olemas õpiobjektide repositooriumid, andmekogud, mis sisaldavad kontrollitud materjale, mis on otsingu hõlbustamiseks märksõnastatud.

Olen varasemalt vaadanud TÜ õpiobjektide kataloogi, puhtalt huvist, milliseid õpiobjekte on tehtud. Hetkeseisuga on TÜ DSpace repositooriumis 205 elektroonilist õppematerjali, 265 avatud ligipääsuga õppematerjali ja 226 õppevideot.

Varasemast uurimisest mäletan mõtet, et märksõnastik sellisel kujul päris hästi ei toimi (vt siit – 788 märksõna, enamikku neist kasutatud 1-2 korda). Otsida saab veel aasta, autori ja pealkirja järgi, aga puuduvad kategooriad, mistõttu võib muidu hea materjal leidmata jääda, kui ei suuda välja mõelda õiget märksõna, autorit või pealkirja.

Värskem variant TÜ elukestva õppe haridustehnoloogiakeskuse loodud sisu@UT sisaldab TÜs loodud veebilehestikke, enamikku neist võib samuti kirjeldada õppematerjali või õpiobjektina. Sisu@UT töötab OpenScholar platvormil, mis on loodud õppe- ja teadustööga seotud veebilehtede loomiseks. Oma kodulehe tegemine sellel platvormil on naeruväärselt lihtne ning jõukohane igale kasutajale. Veebilehe avalikustamisega lisatakse see Sisu@UT kataloogi, kus veebilehed on jagatud 5 kategooriasse (humaniora, realia et naturalia, medicina, socialia ja varia). Kuna lehekülg on kasutusel alles vähe aega, siis on kõik materjalid (praegu kokku 110 ühikut) ka värsked.

Lähema vaatluse alla võtsin repositooriumi MERLOT II, mis on olemuselt siis referatoorium, sisaldades viiteid kõiksugustele õppematerjalidele.

Kuna minu esimeseks erialaks on teatriteadus, siis püüdsin leida teatriteadusega seotud materjale. Arvestades, et tegemist on „nišierialaga“ (võrreldes nt infotehnoloogia või keeleõppega), oli arvata, et teemat käsitlevate materjalide hulk on napp.

Püüdsin alguses materjale sirvida (browse materials). Arts -> Theatre näitab, et theatre studies ei ole märksõnana olemas, küll aga on olemas theatre history, mis sisaldab üsna huvitavaid materjale spetsiifiliste teemade kohta ja ka ülevaateid. Materjalid on põhiliselt inglise keeles ja sisaldavad enamasti copyrighti märget, seega nõuaks nende kasutamine igasuguseid lisapingutusi, mida õppejõud eeldatavasti tegema ei hakka.

Lihtsalt otsisõnade abil materjalide otsimine ei osutunud ka väga edukaks, kuna „theatre studies“ andis vaid 5 vastet ja „performance studies“ 23 vastet, millest vaid üksikud olid relevantsed. Laiendasin ja hiljem jälle kitsendasin otsingut

Performance – category: arts
Theatre – category: arts

Nüüd leidsin juba rohkem materjale teatriajaloost, praktilise teatri harjutustest, spetsiifilisi kursusi valgustajatele, butafooridele, näitlejatele. Aga kõik ei ole nii nagu esialgu paistab. Nt õppematerjal, mis kirjelduse järgi on learning object repository kõikidele haridustasemetele türgi nukuteatrist osutub 1-leheküljeliseks pealiskaudseks blogiartikliks.

Kui teatriajaloo materjalid on andmebaasid,  viitekogumikud või siis spetsiifilist teemat käsitlevad veebilehed, siis enamik teatrialastest veebikursustest, mida MERLOT IIs hoiustatakse, on kirjeldamatult kohutavad  ja visuaalselt aegunud.

MERLOT II puhul meeldib mulle see, et iga õppematerjali puhul on võimalik määratleda sihtgrupp, kellele kursus on mõeldud. Ka on hea vihje, millal materjalid on üles pandud ja viimati muudetud (ehkki see ei pruugi midagi tähendada). Ilmselt on populaarsematel kursustel töötav funktsioon ka kasutajate reiting, minu uuritud kursustel hinnang enamasti puudus. Kasulik on ka vihje autoriõigustele, ehkki ka see oli vanemate kursuste puhul määratlemata.

Väga meeldis mulle MERLOT pedagoogikaportaal, mida ma hiljem proovin lähemalt uurida.

Ühesõnaga – kuna ma juba eos arvasin, et häid materjale teatriuuringute kohta ei ole, siis ei olegi lugu väga hull, sest leidsin siiski mõned päris huvitavad lugemismaterjalid. Standardseid õpiobjekte sellel teemal ei ole, seega jääb õhku rippuma küsimus, kas guugeldades oleksin saanud parema tulemuse kiiremini. Populaarsemate teemade puhul on tulemused ilmselt hoopis teistsugused.