Monthly Archives: oktoober 2014

Blogi kasutamine õppetöös

Olen õpiotstarbelise blogimisega tegelenud eelmisest aastast alates – haridustehnoloogia magistriõppes tuleb märgatav osa õppeülesannetest esitada blogipostitusena.

Minu jaoks on olulisemad positiivsed aspektid blogimisel õppijana:

  • oma õpitee kaardistamine;
  • materjalide kättesaadavasse kohta koondamine;
  • õpivõrgustik (tagasiside ja arutelu saab tekkida suuremas grupis kui õppija ja õpetaja) ja ka lihtsalt huvitatud lugejad;
  • lisaks sisule pööratakse avaliku postituse puhul tähelepanu ka vormile, analüütika vahendid näitavad selgelt ära, kui palju lugejaid postitusel on
  • kaasõppijate samateemaliste blogipostituste lugemine lisab laiemat tausta – lähtuvad ju õppijad alati oma kogemustest.

Negatiivne aspekt on seesama liigne avalikkus ja sellest tingitud enesetsensuur. Samuti on inimeste tekstitootluse võime väga erinev ning kõikidel ei ole keelelised võimed ja sõnavara piisavalt head, et võimaldaks sisulisi ja tähenduslikke tekste luua. Samuti on õppetööga alati kiire ja pahatihti jäävad tekstid üle vaatamata.

Advertisements

Blogipostitus – eneseväljendusest töövahendiks

Blogimine on web 2.0 esimesi massidesse jõudnud pääsuke – 1990ndatel hakkasid tänu  veebis avaldamise vahendite lihtsustumisele seniste staatiliste veebilehtede kõrvale tekkima interaktiivsed ehk tagasisidestatud võimalused eneseväljendamiseks. Esimesed blogid olidki omalaadsed veebipäevikud (online diaries), milles blogijad avaldavad oma isiklikke mõtteid, kogemusi või loomingut.

Millenniumivahetusel muutus blogimine tänu erinevatele tasuta blogihaldusvahenditele massiliseks – blogimisest sai (suuresti tänu otsingumootoritele) tõeline massimeedia. Blogimine muutus eneseväljendusest sageli tööks ja tekkisid sotsiaalse meedia eksperdid – need, kes suudavad luua populaarset sisu oma blogis (teenides reklaamiga raha) või töötades ettevõtete blogide (nüüd ka mikroblogide, Facebooki lehtede jm) sisu loomisega.

Blogide loomine on seega muutunud tööks, millel on teada nipid ja trikid. Väike reklaamvideo:

Blogid võib laias laastus jagada:

  • autoriblogid või veebipäevikud (inglise keeles tehakse vahet blogide (blogs) ja veebipäevikute (personal blogs) vahel
    • sageli ka mitme autori blogid
  • organisatsiooni– ja äriblogid, mille eesmärgiks on enamasti oma brändi või asutuse kohta info ja reklaamimaterjalide jagamine
  • teemablogid, mis keskenduvad kindlale teemale (nt kokandus-, moe-, kaalu-, kultuuritarbimise vms),
  • meediumiblogid (sh, pildi-, audio-, video- vms blogid)

Jagamine on muidugi meelevaldne, sest blogidele on omane muutumine ajas.

Põhinõuanded (algajale) blogijale:

  • tunne oma sihtgruppi
  • postitusel peab olema teema ja eesmärk
  • blogida tuleb järjepidevalt (iga päev!)
  • originaaltekstide asemel võib sisu jagada (content curation)
  • kõige rohkem saavad lugeja tähelepanu esimesed tekstilõigud – seal tuleks esile tuua kõige olulisem, muu tekst laiendab esialgseid väiteid ja lisab taustainfot
  • tekst peab olema arusaadav esimesel lugemisel
    • hästi liigendatud
    • võimalikult lihtsa struktuuriga
    • sihtgrupile sobiva sõnavaraga
  • kasutada võiks erinevaid meediaid (tekst, pildid, videod jm)
  • (kirjutada tuleb sellest, mida inimesed tahavad lugeda)

Otsingumootoritele silma jäämiseks:

  • vali välja 2-4 märksõna
  • märksõnad peaks sisalduma pealkirjas
  • tekstis paksus kirjas või mitu korda (4-5)
  • SEO on teadus

Mõned lingid veebis kirjutamise kohta:
Veebilehtede kirjutamise juhend riigiasutustele
Hea veebipõhise teksti loomine

Kasutatud allikad
Möldre, Aile 2014. Elektroonilise kirjastamise protsessid. Õppematerjal.

GAGi külastuse refleksioon

Kahjuks ma jäin loengusse hiljaks ning veetsin lõbusalt aega, püüdes veenda valvelauatädi, et ma võiks ikkagi üles minna (“No kusagil majas ta on, aga mina ei tea, kus ta on”, “Ega te ei saa niimoodi üksinda mööda maja ringi hulkuda” jne), aga siis tuli Elo ja oma autoriteetse olekuga suutis asja ajada nii kaugele, et me võisime üles minna.

Läksimegi kohe Ingridi “kabineti” juurde, seega jäin ilma kõiksugu imevahenditest (multimeediakioskitest jms). Peab ütlema, et ka arvutiklassid olid siiski väga imponeerivad. Mulle natuke meeldis see mõte, et kui arvutiõpetust ei ole, siis on kõigi õpetajate vastutuse see, et õpilased oskaksid arvutit kasutada. Samuti olen kahe käega selle poolt, et kui õpetajale on IT-abi hästi ligidal, siis ta julgeb rohkem ette võtta.

2. kodutöö – taristu kirjeldus

Iga kord, kui ma ütlen “taristu” kerkib mu (vaimu)silma ette mu oma mees, kes vehib kätega ja nõuab, et ma ei ropendaks laste ees. Kui sõnailu üle arutamine kõrvale jätta, siis enam-vähem selline tunne on oma töökoha taristuplaani koostades ikkagi.

Minu töökoha infrastruktuur

Osakonna käsutuses on 8 kabinetti. Instituudi ühiskasutuses on 5 erineva suurusega auditooriumi.

Töötajaid on kokku 25, mujal ruumides paikneb 4 inimest, kodukontoris töötab 1 inimene.

Maja

Kabinetid

  • Auväärses eas, igas toas on mingil määral wifit, paksud seinad seda küll ei soosi (väga kõikuv). Igas toas on ka töölaudade juures internetipistikud (x2), töölaudu on kokku 14. Internet on kiiremapoolne (testis näitas nii üles- kui allalaadimise kiiruseks ~95 Mbps).
  • Tehnika ei ole kõige kaasaegsem
    • Kokku on töökohtadel 12 lauaarvutit ja 1 lauamoodul sülearvuti jaoks, töötajatel on ka kodus töötamiseks laua- ja sülearvuteid, mille täpset arvu ei hakanud välja selgitama. Arvutite hooldus käib keskselt. 3 arvutit on soetatud selle aasta sees, ülejäänud on (märgatavalt) vanemad. Enamikul arvutitest on peal Windows 7, mõnedel vanematel ka Windows XP, kontoritarkvara, veebibrauserid, sõnaraamatud, Skype jm nipet-näpet. Mingit eritarkvara ei ole.
    • Osakonnas on 1 suurem võrguprinter ja 3 väiksemat printerit kaugemalasetsevates tubades. Printeri väljavahetamine on lähiaegadel plaanis (soovitage head printerit!). Ka kodudes on enamikul töötajatest väiksemat sorti printerid.
    • Ühes kabinetis on televiisor ja DVD/videomakk loengute ettevalmistamiseks
    • Olemas on 2 digidiktofoni.

Auditooriumid

  • 4 auditooriumis on lauaarvuti + projektor. Olemas on ka lisaühendus sülearvutile (VGA). Pilti kuvatakse valgele ekraanile. Arvutites on Windows 7 ja tavaline Windows Office’ i pakett sh Powerpoint, mida põhiliselt esitlusteks kasutatakse. Auditooriumide arvutid (va 1) on üsna vanad ja aeglased ning selle üle kurdetakse üsna kõvasti.
  • 1 auditooriumis on DVD/videomakk + televiisor.
  • 1 auditooriumis on muusikakeskus.
  • 3 auditooriumis on DVD/videomakk.
  • 2 auditooriumis on 2 lisakõlarit heli parandamiseks halva akustikaga ruumis.
  • Kõikides auditooriumides on valge tahvel, 2 auditooriumis lisaks ka kriiditahvel.

Serverid on TÜ omad ja neid hallatakse keskselt.

  • Igal kasutajal on oma kettaruum (üliõpilastel väiksem, õppejõududel suurem)
  • 1 osakonna võrguketas igapäevaste materjalide jagamiseks
  • 1 instituudi võrguketas, kus hoitakse üliõpilastöid ja muud instituudi kraami.

Arenguplaan minu teada puudub. Tehnikat soetatakse juurde siis, kui midagi katki läheb või tõesti on arengud maailmas jõudnud nii kaugele, et nii toimida on loomulik. Mina arvan, et lähiaegade plaani võiks kuuluda:

  • Üleinstituudilise arengukava koostamine (sh olemasoleva ja plaanitava IKT taristu kirjelduse koostamine)
  • Auditooriumide kaasajastamine (uued kiiremad arvutid võiks olla miinimumprogramm, aga parema lahutusega projektorid võiks ikkagi ka plaani võtta)
  • Arvutikasutuse (mini)koolitused (nt skaneerimine, mida hoolimata seinal olevast piltjuhendist julgevad teha vähesed, ühiskalendrid, rääkimata tekstitöötlusest, esitlustest  jms).
  • Videokassettidelt DVDle üleminek täismahus
  • Ja tuhat muud asja veel