Monthly Archives: aprill 2014

Weekly update

I can’t believe another week has passed. I’ve been reading some scholarly articles, Estonian Lifelong learning Strategy and analysis of e-learning usage in University of Tartu in 2013. The questionnaire I talked about has only 8 answers so far, so I’ve written another letter to beg for more people to answer.

Meanwhile I’ve found new tool suitable for people with million things to do and no memory to remember the deadlines. It is Tom’s Planner – online Gantt chart software that seems to be really simple to use (hence the post).

Advertisements

Digitaalsete õppematerjalide kvaliteet

10 soovitust kvaliteetse digitaalse õppematerjali loomiseks:

  1. Õppematerjali loomisel tuleb arvestada sihtgrupi vajaduste ja lubavustega – mistahes õppematerjal peab olema olemasolevate õppijate jaoks arusaadav, motiveeriv ja ka kättesaadav.
  2. Õppematerjal peab olema läbimõeldud ja ühtne – õppetegevused ja sisu vastavad õppeeesmärkidele, struktuur ja õppetegevused on loogilise ülesehitusega ja toetavad õppimisprotsessi.
  3. Õppematerjal peab olema õppijakeskne ja õppijat toetav. Õppija peab teadma, mis teda ees ootab (on olemas õpijuhised ja selge struktuur), millised on eeldatavad tulemused (õpiväljundid), missugused on vajalikud eeltingimused (eelteadmised, kursuse ajamahukus jms). Õppijal võiks olla võimalik kinnistes õpihaldussüsteemides olevaid õppematerjale hilisemaks kasutamiseks säilitada.
  4. Õppematerjal peaks olema tegevuskeskne, pakkudes erinevaid õppetegevusi, mille abil õppija oma teadmisi konstrueerib, tegevused toetavad õppija õppimist (huvitavad, motiveerivad, kinnistavad, tagasidestavad jne).
  5. Õppematerjal on mitmekesine (tekst ja seda toetavad asjakohased interaktiivsed materjalid), ülesehitus on vaheldusrikas ja pakutakse võimalusi teema süvendatumaks uurimiseks (lisamaterjalid).
  6. Õppematerjali sisu peab olema kvaliteetne, materjalid on kaasaegsed, kasutatakse sihtgrupile mõistetavat sõnavara.
  7. Õppematerjalis austatakse autoriõigusi. Võõrastele materjalidele on viidatud, enese loodud materjalidele on lisatud märge autoriõiguste kohta (CC litsents, © vm).
  8. Õppematerjal on vormiliselt ühtne ja esteetiline. Kasutatav vormistus peab toetama õppematerjali struktuuri.
  9. Õppematerjal on tehniliselt korras, kasutatakse sihtgrupile kättesaadavaid ja arusaadavaid tehnoloogilisi vahendeid (ühilduvus). Toimub pidev kontroll õppematerjali vistutatud materjalide ja viidete üle.
  10. Õppematerjal peaks olema loodud taaskasutatavust silmas pidades (juhul kui tegemist ei ole ühekordse projektiga). Materjalile tuleks lisada metaandmed, kui tegemist on CC litsentsi kandva õppematerjalidega, tuleks kaaluda nende lisamist mõnesse olemasolevasse repositooriumi.
    Samas võiks mahukas või suhteliselt eraldi osadest koosnev õppematerjal koosneda erinevatest õpiobjektidest, mida on lihtsam taaskasutada.

Õppematerjalide kvaliteeti olen alati hinnanud õppija positsioonist. Sel aastal osalesin hindajana HITSA e-kursuste kvaliteedihindamise protsessis. See oli väga silmiavav just selles mõttes, et head õppematerjali ongi väga raske teha – isegi kui on teada kõik kriteeriumid, mille järgi kursust hinnatakse, ei ole enda loodud materjalide puhul enam kõrvaltvaataja pilku, millega leida üles selle nõrgad kohad. Õnneks on digitaalsete õppematerjalide puhul vigade parandamine mõneti lihtsam. Õppematerjali loomisel on oluline hinnata pidevalt, kuidas valitud vahend toetab õppijat, kas ta õpib seda, mida me õpetajana tahame, sestap peaks enne materjali kasutuselevõttu seda kindlasti inimeste peal katsetama.

Ülesanne

Project outline

My Professional Learning Project

  • Topic/task  (what is my overall topic?):
    – To learn enough about current trends in higher education and e-learning to be able to create (hunt and gather?) package of methods for my field (humanities).
  • Purpose/goals (what am I doing it all for? … what do I try to achieve?):
    I am trying to change the nature of my current job, to make it more challenging and meaningful.
    – On the other hand I want to support the change in study methods, especially for the non-staff teachers.
    – Therefore I need to get to know which e-learning methods are suitable for teaching humanities
  • Resources/instruments (what resources and instruments do I use?… or  intend to use?):
    Resources:
    – People
    — People I work with
    — My learning network
    Web resources
    — Academic journals
    — Educational resources
    —Conference videos
    —MOOCs
    –Social media (blogs, wikis etc)
    Instruments (I have used so far)
    – The main instrument
    — My personal laptop
    – Web instruments and widgets
    — Search engine (aka Google)
    — Library databases
    — Mindmapping software (XMind)
    — Social media (Facebook pages and groups, Twitter) for information
    — Social media (Skype, Facebook) for communication
    — RSS aggregator (Feedly) for
    — Blogs
    — I follow
    — My own
    — E-mailing
    — MOOC (Coursera)
    — PDF Organiser Mendeley
    — GoogleForm for questionnaire
  • Actions/strategies (what are the things I do? … or intend to do?)
    Reading challenge
    — Reports and development plans
    – Mapping current situation
    — Questionnaire for the staff
    – Getting to know the topic
    — Read about teaching methods for humanities
    — participate MOOCs etc
    – Making a PLAN
    — Finding the teachers who are willing to try new methods
    — Creating outline for method toolbox
  • Outcomes (what are the intended outcomes of my project?)
    Create method toolbox for humanities
    — Intermediate result – outline for method toolbox – finding methods and analysing their suitability for humanities
    – Current situation mapped – found people to work with
    – Create outline for one course
  • Evaluation criteria (how do I want to evaluate how I was doing? … how do I know if I was successful?)
    I have confirmed an understanding
    — Of the current trends of higher education
    — E-learning methods most suitable in humanities
    – I have found at least one person who is willing to try out creating a course with e-learning support (or using more interactivity in his/her course)

P.S. I’m sorry how bad this thing looks. WordPress is not my friend today.

Autoriõigused

Autoriõigused on juba mitmel kursusel teemaks olnud, seekord siis pikemalt ja põhjalikumalt.

Mõned mõtted, mis tekkisid õppematerjali lugedes: alles nüüd ma saan aru, miks Ameerikas on kombeks analüüsida tervikteoste asemel lõike (varem ma arvasin, et see on mingisugune eriline õppemetoodika, aga tuleb välja, et kõik on puha autoriõiguste järgimine).

Väga tore oli ka avastus, et vistutatud materjali õigused on kaetud tema koduportaalis ning nende kasutamine on põhimõtteliselt alati võimalik.

Koduse ülesandena võtsin vaatluse alla TÜ Teaduskooli kursuse „Milleks filosoofia?“, mis asub siin  ja ka siin. Juhuslikult ei ole tegemist eriti keeruka ülesandega, kuna autoriõigused on kohe esilehel ära määratud: „Käesolev õpiobjekt on autorikaitse all vastavalt Eesti Vabariigi autoriõiguse seadusele. Õpiobjekti varalised õigused kuuluvad Tartu Ülikoolile. Õpiobjekti on lubatud reprodutseerida, levitada ja avalikult esitada ainult õpiotstarbel kui tervikut, va refereerimine ja tsiteerimine motiveeritud mahus. Õpiobjekti ei ole lubatud kasutada kommertseesmärgil. Õpiobjekti igakordsel kasutamisel on kasutaja kohustatud viitama õpiobjekti autorile. Õpiobjekti pole lubatud muuta ega täiendada.“

Seega on õppematerjal suhteliselt kinnine, eelkõige mõeldud kasutamiseks tervikobjektina.

Õpiobjekti loomisel on kasutatud pilte, mis on pärit erinevatest pildibaasidest – kõiki on lubatud kasutada vähemalt mittekommertslikel eesmärkidel või rohkemat (vabavormiline kasutusluba, GNU litsents ja public domain-kasutusõigus).

Tehnoloogia muutuste kujundajana

Minu jaoks kõige kõnetavamad ideed:

  • lubavuste kontseptsioon – lubavused tulenevad õpisituatsioonist, ülesandest ja sotsiaalsest või emotsionaalsest olukorrast, ja avalduvad keskkonna ja individuaalse õppija vastasmõjus.
  • interaktsioonid õpikeskkonnas – teadvustada, et need toimivad nii mitmel tasandil (õppija-õppesisu, õppija-õpetaja, õppija-õppija, õppija-õpikeskkond).
  • kollaboratiivsus ning kogukonna- ja võrgustikupõhine õppimine. Teadvustada, et põhiosa õppimisest toimub niikuinii väljaspool formaalse õppimise situatsiooni (klassiruumist väljaspool)
  • individuaalse kognitiivse niši kontseptsioon – rohkem arvestada sellega, mida õppija ise õppeprotsessi kaasa võtab.
  • õpiökosüsteemid ja õpinišid – õpiteed
  • innovatsioonide juurutamine

Nende kontseptsioonide rakendamine minu töökohas nõuab päris ohtrat mõttetööd – mil viisil, kes ja kuidas. Humanitaarvaldkond on tehnoloogiate juurutamise osas traditsiooniliselt konservatiivne (halvimal juhul isegi skeptiline), seega on uute tehnoloogiate kasutamisel oluline leida üles need vähesed innovaatorid ning nende isikliku eeskuju najal kiirendada tehnoloogia omaksvõtu protsesse.

Õppijate poole pealt saab rohkem ja teadlikumalt toetada õpivõrgustike ja –kogukondade teket ja õppija jaoks õpiprotsesside nähtavakstegemist tehnoloogiate kaudu. Kuidas seda aga täpsemalt teha ja milliseid tehnoloogilisi vahendeid kasutada (nii õpihaldussüsteemide kui ka sotsiaalvõrgustike kaudu), on tuleviku mõttetöö.

Ülesandepüstitus EduFeedris.

Multimeedia kolmas kodutöö

See töö läks üle kivide ja kändude.
Nagu ikka tekkis tunnis tunne, et kõik on pigem ärategemise küsimus. Tegelik elu, aga, nagu laulusalm ütleb, küsib hoopis midagi muud.
Esiteks mõtlesin ma, et oleks väga tore teha vanusekalkulaator, mis arvutaks välja inimese vanuse päevades ja tundides. Selliseid kalkulaatoreid on internetis päris palju (näiteks selline imeline kalkulaator).

Kahjuks  osutus see minu matemaatilisele võimekusele liiga keeruliseks pähkliks (üldse ei hakka loendamagi mitu halli juuksekarva mu peas rohkem on). Ja eeldades, et lõppkokkuvõttes pole ka see eesmärk, jäin lõpuks pidama kõige lihtsamate pindalade juurde.

Töö on siin.