Tehnoloogiad ja standardid

Tehnoloogiad ja standardid on ilmselgelt kõige olulisem teema üldse õpetajale, kes oma kursusi ette valmistab. Minu töökaaslased-õppejõud käisid veel hoolega WebCT koolitustel, kui oli juba teada, et seda varsti enam ei kasutata, sama juhtus Blackboardiga. Seda ma enam ei mäleta, kas mõlemal korral tuli kursused jälle nullist üles ehitada, aga nurin on meeles. Tehnoloogilised vahendid, mis peaks tegema elu lihtsamaks, saavad sel viisil paljude kasutajate jaoks ise viletsuse ja mure allikaks. Seega on haridustehnoloogia osas väga oluline tehnoloogia pikk kasutusperspektiiv just nende kasutajate jaoks, kes ei ole väga altid uusi asju proovima. Juba välja töötatud kursusi tuleb niikuinii ümber teha ja kaasajastada, aga kui sellele lisandub tehniline ebakindlus, siis tekitab see lisastressi. Nagu mulle tundub, on tehnoloogilise maailma arengu üks põhimõttelisi arengu suunajaid (ja mõnes mõttes ka -pidureid) tagasiühilduvuse põhimõte. Arvutitehnoloogias on edu saatnud pigem neid arenguid, mis võimaldavad kasutada juba olemasolevat, selmet tühjalt lehelt midagi täiesti uut teha.

Seega on standardid need, mis peaks olema ühtaegu ette- ja tahapoole pööratud – ning ühtlasi toimima ka (parema sõna puudusel) jätkusuutlikkuse markerina pahaaimamatu kasutaja jaoks. Õppematerjalis oli juttu SCORM standardist ja IMS Common Cartridge spetsifikatsioonidest, mis võimaldavad andmete ristkasutust õpihaldussüsteemide vahel (sain küll aru, et võimalik siiski ainult mõnede süsteemide (teatud kindlate versioonide) vahel ning mõnikord ainult ühtpidi). Ma arvan, et uue õpihaldusvahendi valikul on kindlasti oluline silmas pidada, kas ta järgib SCORM standardit.

Veebivahendite pidev tekkimine ja kadumine on oma paratamatuses loomulik. Selleski õppematerjalis (mis pole ju väga ammu välja töötatud) on juba mitu vahendit, mida enam olemas ei ole (ja ühe teise kursuse materjalis räägitakse tõsimeelselt freimidega arvestamise olulisusest kodulehtede loomisel ja sellest, et Netscape on kõige kasutatavam brauser).

Sellepärast ma mõtlengi nüüd, et kui palju lihtsam on valida sobivaid vahendeid, kui on aimu sellest, kuhu internetimaailm teel on. Voohalduri puhul mul mingeid erilisi soove ei ole – tahan ainult, et ta oleks veebibrauseris. Google Readeri kaotus oli mulle väga ootamatu ja valus, sest olin seda kasutanud päris mitu aastat. GRi sulgudes läksin üle feedlysse (sest sinna sai ilusti kõik GRist importida) ja mulle meeldib see tegelikult isegi paremini (muidugi võib olla, et on olemas veelgi rohkem mulle sobiv voohaldur, aga ma pole otsinud, sest feedly sobib küll). Panin ühe pildi ka, mis seal kõik on. Voohaldur on omamoodi imeline vahend infokülluses surfamiseks, näiteks oma kursusekaaslaste tegemistel ei jõuaks ma küll ilma selleta silma peal hoida, feedly pakub ka ise välja huvipakkuvaid teemalehti (nt #education, on ka eesti märksõnu). Feedid saab jagada kategooriatesse, nii ei lähe erinevad teemad segamini. Loomulikult on oht uppuda infomürasse, aga siis tuleb (kui ise ei suuda, siis kõrvalise isiku abil) kõik lugemata postitused julmalt kustutada. Minu feedly on praegu selline:feedly

Oma dashboardi mul ei ole, olen mõelnud sellele, aga igal variandil on oma puudused, seega pole veel õiget leidnud. Twitteri konto on mul juba aastaid, aga sellega ei tee ma küll mitte midagi – ühe Coursera kursuse raames pean selle ilmselt peagi käsile võtma.

Järjehoidjate hoidmiseks olen senini kasutanud Google Bookmarksi, aga arvan, et küll nad sulgevad selle ka peagi, nii et tegin endale proovimiseks Deliciousi ja Diigo kontod – hetkel tundub Diigo millegipärast sümpaatsem, võib-olla sellepärast, et saab mugavalt märkmeid lisada ning vaikimisi on tegevus privaatne.

Evernote on mul olemas, aga kasutan harva, ka Pocket tundub kena, kui sellist asja vaja on, aga hetkel ma püüan hoida vaos enda omadust, mida ma nimetan rotluseks – kommet, koguda igasugu materjale igaks juhuks, ehkki tõenäosus nende lugemiseks on pea olematu.

Kuna internet on täis igasugu infot, siis on minu meelest kõige olulisem materjali struktureerimine – ükskõik, kas koguda endale miljon järjehoidjat või täistekste, on halvasti välja mõeldud struktuuri korral lihtsam uuesti Google’i poole pöörduda – materjalide hindamine ja struktureerimine liigub e-õppe avatud vormides õppija vastutusse, seega tuleks neid oskusi kindlasti ka õpetada.

Veebikonverentsidel osalemisega on mul üldse halvasti, seega need tehnoloogiad (peale Skype’i) on mulle suuresti teadmata ja tundmata, aga võtan kindlasti plaani.

Mendeley võtsin kasutusele, sest artiklid on mul senini üsna segamini, vaatan, kas see programm aitab mul siin mingit adutavat struktuuri luua.

Lugemislauaks on mul kasutuses Goodreads. Kahjuks on enamik seal olemas olevaid raamatuid ingliskeelne ilukirjandus, aga väikese pingutusega on alati võimalik ise raamat lisada. Lugejad saavad raamatuid hinnata viietärnisüsteemis ning ise arvustada (arvustused on avalikud). Samuti on võimalik lisada kommentaare, mida näeb ainult lugeja ise. Goodreads jagab ka soovitusi juba loetud raamatute põhjal, aga ka žanri järgi. Vaikimisi on igal kasutajal 4 riiulit – kõik, loetud, lugemisel ja soovin lugeda, riiuleid saab lisada ja kustutada. Oma lugemise edenemisest saab teada anda kas või lehekülje kaupa. Kuna Goodreadsi konto saab luua teiste sotsiaalmeedia kontode kaudu (FB, Twitter jms), siis on siin kerge oma sõpru leida. Sõprade lugemislauda on võimalik vaadata ning samuti võrrelda enda ja sõprade hinnanguid raamatutele. Sõpradele saab saata sõnumeid. Veel on olemas ka sektsioon Fun, kus saab mängida ja luua mänge ning uurida ja lisada tsitaate.

On veel funktsioone, mida ilmselt sobib kasutada õppetöös – näiteks on Goodreads koht, kus saab avaldada omaloodud materjali, mida teised saavad kommenteerida. Saab moodustada gruppe ning siis arutleda. Grupitegevusteks on erinevad võimalused – raamaturiiul, fotode, videote lisamine, saab luua sündmusi ja küsitlusi, arutelusid saab jaotada teemadeks. Grupiwidgeti saab lisada ka oma kodulehele.

Lisan ühe pildi oma Goodreadsi kontost (sõprade privaatsuse huvides arutluste vaatega):goodreads

P.S. Leidsin sellise postituse igasugu õppeotstarbeliste veebivahendite kohta, mida saab kasutada iGoogle’i asemel.

Advertisements

2 thoughts on “Tehnoloogiad ja standardid

  1. Ülle

    Aivi, sa oled välja toonud väga õige tähelepaneku, et kuigi soovitatakse oma töid hoida kuskil internetipilves, siis kaasneb sellega oht, et ühel hetkel ei pakutagi enam seda teenust ning kogu töö ja vaev, mis on kulutataud muutub olematuks.
    Tekitasid minus huvi Goodreads`i vastu.

    Vasta
  2. Kristel Tereping

    Aitäh sulle! Leidsin siit päris mitu mõtet, mida proovida. Saan vist aru, mida sa rotluse all mõistad… Mul on laste jaoks meisterdamise ja oma käsitöö ideedega nii, et kui midagi põnevat netis leian, siis ilmtingimata pean selle salvestama või kuhugi aadressi meelde jätma, aga elu näitab, et kõigist kogutud materjalidest jõuan uuesti üle vaadata heal juhul mitte ühtegi. Võib-olla poole aasta pärst tuleb meelde, et kuskil oli hea idee, aga siis ei mäleta ma enam, kuhu see idee küll salvestati.

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s