Daily Archives: 31. okt. 2013

Õpileping revisited

TeemaMida ma soovin õppida? Mis valdkond?

Kuna ma alles alustan õppimist (ja eriti veel sellist õppimist, mille põhiosa toimub veebis), siis tahan esmalt õppida, kuidas tekitada enda ümber kiiresti produktiivset õpikeskkonda ning millised on minu enda jaoks sobivad õppimismeetodid ja –vahendid. Aine seisukohalt huvitavad mind väga õpikogukonnad kui sellised. Lisan, et palju mõtlemist pakub see, kuivõrd õpikeskkonnad toetavad just pikaajaliste õppetulemuste saavutamist (st kas vidinad, mängud jm ning õppimine sotsiaalvõrgustikes toetavad teadmiste lühimälust püsimällu viimist).

EesmärgidMis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima?

Püüan koguda teadmisi erisugustest õpikeskkondadest ja erinevatest õppimisviisidest. Tahan aru saada, kuidas tekitada parimaid võimalikke õpikeskkondi, et õppimise tulemuslikkust enda ja teiste jaoks suurendada.

StrateegiadKuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras?

Püüan esmalt leida enesele sobivad õppimistehnikad. Hetkel tundub, et kõike on väga palju ning ma rapsin valimatult ühte ja teise suunda. Püüan leida erinevates ainetes prioriteetsed valdkonnad, seostada omandatavat materjali rohkem ennast ümbritseva reaalsusega ning leida aega reflekteerimiseks. Olen jäänud oma tegevustega teistest maha, püüan tasapisi järele jõuda. Püüan visualiseerida, kus on erinevate ainete kokkupuutepunktid ning seostada seda omaenda vajadustega. Lihtsalt huvitavad asjad, kui neid on liiga palju, muutuvad müraks. Lisaks tean nüüd, et vähemalt üks päev nädalas tuleks koolist puhata.

Vahendid/ressursidMissuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks (inimesed, materjalid, tehnoloogia)? Kuidas ma neile ligi pääsen?

Enne päriselt õppima asumist arvasin, et põhiline ressurss, mis mul hetkel on olemas, on aeg. Praeguseks ma muidugi enam nii ei arva, aga pean tunnistama, et minu pere on väga toetav. Lisaks perele olen väga palju leidnud innustust kaaslastest. Haridustehnoloogia eriala õppematerjale (seoses kasutatavate avatud õppevormidega) on veebis liigagi palju saadaval, püüan neist pigem eemale hoida. Kõige nõrgem ressurss hetkel on minu arvuti, mis suuremate veebilehtede avamisel võib kokku joosta ning tehtud töö hävitada. Lisaressurss on kaasõppijad, kelle edusamme ma voolugejast näen ning kelle tegemistest innustun ja õpin. Ja raamatukogud on ikkagi imelised kohad – keskendumise koha pealt.

HindamineKuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud? Kuidas ma hindan oma saavutusi? Mis tõestab seda?

Olen oma eesmärgid saavutanud, kui suudan enda jaoks leida definitsiooni mõistetele, nii et saaksin kasutada neid ilma ebaluseta hinges, tean ja tunnen endale ja teistele sobivaid õpikeskkondi (st suudan õppeeesmärgist lähtuvalt valida sobiliku keskkonna). Kui olen suutnud enesele luua parima võimaliku õpikeskkonna, leides ja kasutades sihipäraselt kursuse käigus omandatud teadmisi ja leitud tehnoloogilisi vahendeid.

RefleksioonMis minu jaoks töötas ja mis mitte? Miks? Mis on need aspektid, mille kallal pean veel vaeva nägema? Mis on minu tugevad ja nõrgad küljed? Mida ma peaksin järgmisena tegema?

Hetkel olen hädas ennastjuhtiva ja teiste poolt juhitud õppe vahel balansseerimisega – oi kui palju lihtsam on õppida see peatükk sellest õpikust selleks kuupäevaks vs arendada end oma teemal. Ma pean seda kursust enda jaoks sel semestril üheks kõige olulisematest – ning siin lööbki välja minu isiklik nõrkus – ma lükkan kõige olulisemate asjadega tegelemise aega, millal mul oleks aega süveneda – aga tavaliselt seda aega üldse ei olegi olemas. Niisiis pean leidma tasakaalu süvenemise ja ülesannete õigeaegse täitmise vahel. 

Tehnoloogiad ja standardid

Tehnoloogiad ja standardid on ilmselgelt kõige olulisem teema üldse õpetajale, kes oma kursusi ette valmistab. Minu töökaaslased-õppejõud käisid veel hoolega WebCT koolitustel, kui oli juba teada, et seda varsti enam ei kasutata, sama juhtus Blackboardiga. Seda ma enam ei mäleta, kas mõlemal korral tuli kursused jälle nullist üles ehitada, aga nurin on meeles. Tehnoloogilised vahendid, mis peaks tegema elu lihtsamaks, saavad sel viisil paljude kasutajate jaoks ise viletsuse ja mure allikaks. Seega on haridustehnoloogia osas väga oluline tehnoloogia pikk kasutusperspektiiv just nende kasutajate jaoks, kes ei ole väga altid uusi asju proovima. Juba välja töötatud kursusi tuleb niikuinii ümber teha ja kaasajastada, aga kui sellele lisandub tehniline ebakindlus, siis tekitab see lisastressi. Nagu mulle tundub, on tehnoloogilise maailma arengu üks põhimõttelisi arengu suunajaid (ja mõnes mõttes ka -pidureid) tagasiühilduvuse põhimõte. Arvutitehnoloogias on edu saatnud pigem neid arenguid, mis võimaldavad kasutada juba olemasolevat, selmet tühjalt lehelt midagi täiesti uut teha.

Seega on standardid need, mis peaks olema ühtaegu ette- ja tahapoole pööratud – ning ühtlasi toimima ka (parema sõna puudusel) jätkusuutlikkuse markerina pahaaimamatu kasutaja jaoks. Õppematerjalis oli juttu SCORM standardist ja IMS Common Cartridge spetsifikatsioonidest, mis võimaldavad andmete ristkasutust õpihaldussüsteemide vahel (sain küll aru, et võimalik siiski ainult mõnede süsteemide (teatud kindlate versioonide) vahel ning mõnikord ainult ühtpidi). Ma arvan, et uue õpihaldusvahendi valikul on kindlasti oluline silmas pidada, kas ta järgib SCORM standardit.

Veebivahendite pidev tekkimine ja kadumine on oma paratamatuses loomulik. Selleski õppematerjalis (mis pole ju väga ammu välja töötatud) on juba mitu vahendit, mida enam olemas ei ole (ja ühe teise kursuse materjalis räägitakse tõsimeelselt freimidega arvestamise olulisusest kodulehtede loomisel ja sellest, et Netscape on kõige kasutatavam brauser).

Sellepärast ma mõtlengi nüüd, et kui palju lihtsam on valida sobivaid vahendeid, kui on aimu sellest, kuhu internetimaailm teel on. Voohalduri puhul mul mingeid erilisi soove ei ole – tahan ainult, et ta oleks veebibrauseris. Google Readeri kaotus oli mulle väga ootamatu ja valus, sest olin seda kasutanud päris mitu aastat. GRi sulgudes läksin üle feedlysse (sest sinna sai ilusti kõik GRist importida) ja mulle meeldib see tegelikult isegi paremini (muidugi võib olla, et on olemas veelgi rohkem mulle sobiv voohaldur, aga ma pole otsinud, sest feedly sobib küll). Panin ühe pildi ka, mis seal kõik on. Voohaldur on omamoodi imeline vahend infokülluses surfamiseks, näiteks oma kursusekaaslaste tegemistel ei jõuaks ma küll ilma selleta silma peal hoida, feedly pakub ka ise välja huvipakkuvaid teemalehti (nt #education, on ka eesti märksõnu). Feedid saab jagada kategooriatesse, nii ei lähe erinevad teemad segamini. Loomulikult on oht uppuda infomürasse, aga siis tuleb (kui ise ei suuda, siis kõrvalise isiku abil) kõik lugemata postitused julmalt kustutada. Minu feedly on praegu selline:feedly

Oma dashboardi mul ei ole, olen mõelnud sellele, aga igal variandil on oma puudused, seega pole veel õiget leidnud. Twitteri konto on mul juba aastaid, aga sellega ei tee ma küll mitte midagi – ühe Coursera kursuse raames pean selle ilmselt peagi käsile võtma.

Järjehoidjate hoidmiseks olen senini kasutanud Google Bookmarksi, aga arvan, et küll nad sulgevad selle ka peagi, nii et tegin endale proovimiseks Deliciousi ja Diigo kontod – hetkel tundub Diigo millegipärast sümpaatsem, võib-olla sellepärast, et saab mugavalt märkmeid lisada ning vaikimisi on tegevus privaatne.

Evernote on mul olemas, aga kasutan harva, ka Pocket tundub kena, kui sellist asja vaja on, aga hetkel ma püüan hoida vaos enda omadust, mida ma nimetan rotluseks – kommet, koguda igasugu materjale igaks juhuks, ehkki tõenäosus nende lugemiseks on pea olematu.

Kuna internet on täis igasugu infot, siis on minu meelest kõige olulisem materjali struktureerimine – ükskõik, kas koguda endale miljon järjehoidjat või täistekste, on halvasti välja mõeldud struktuuri korral lihtsam uuesti Google’i poole pöörduda – materjalide hindamine ja struktureerimine liigub e-õppe avatud vormides õppija vastutusse, seega tuleks neid oskusi kindlasti ka õpetada.

Veebikonverentsidel osalemisega on mul üldse halvasti, seega need tehnoloogiad (peale Skype’i) on mulle suuresti teadmata ja tundmata, aga võtan kindlasti plaani.

Mendeley võtsin kasutusele, sest artiklid on mul senini üsna segamini, vaatan, kas see programm aitab mul siin mingit adutavat struktuuri luua.

Lugemislauaks on mul kasutuses Goodreads. Kahjuks on enamik seal olemas olevaid raamatuid ingliskeelne ilukirjandus, aga väikese pingutusega on alati võimalik ise raamat lisada. Lugejad saavad raamatuid hinnata viietärnisüsteemis ning ise arvustada (arvustused on avalikud). Samuti on võimalik lisada kommentaare, mida näeb ainult lugeja ise. Goodreads jagab ka soovitusi juba loetud raamatute põhjal, aga ka žanri järgi. Vaikimisi on igal kasutajal 4 riiulit – kõik, loetud, lugemisel ja soovin lugeda, riiuleid saab lisada ja kustutada. Oma lugemise edenemisest saab teada anda kas või lehekülje kaupa. Kuna Goodreadsi konto saab luua teiste sotsiaalmeedia kontode kaudu (FB, Twitter jms), siis on siin kerge oma sõpru leida. Sõprade lugemislauda on võimalik vaadata ning samuti võrrelda enda ja sõprade hinnanguid raamatutele. Sõpradele saab saata sõnumeid. Veel on olemas ka sektsioon Fun, kus saab mängida ja luua mänge ning uurida ja lisada tsitaate.

On veel funktsioone, mida ilmselt sobib kasutada õppetöös – näiteks on Goodreads koht, kus saab avaldada omaloodud materjali, mida teised saavad kommenteerida. Saab moodustada gruppe ning siis arutleda. Grupitegevusteks on erinevad võimalused – raamaturiiul, fotode, videote lisamine, saab luua sündmusi ja küsitlusi, arutelusid saab jaotada teemadeks. Grupiwidgeti saab lisada ka oma kodulehele.

Lisan ühe pildi oma Goodreadsi kontost (sõprade privaatsuse huvides arutluste vaatega):goodreads

P.S. Leidsin sellise postituse igasugu õppeotstarbeliste veebivahendite kohta, mida saab kasutada iGoogle’i asemel.