Daily Archives: 7. okt. 2013

Teadmusjuhtimine 2. moodul

Teadmusjuhtimise põhikomponendid, protsessid ja infrastruktuur

Teadmusjuhtimine sisaldab kahte olulist komponenti:

  • Teadmusjuhtimise protsessid
    • Teadmuse avastamine (Knowledge discovery) – eelnevatest teadmistest uute teadmiste sünteesimine
      • Kombineerimine – väljendatud teadmiste kombineerimisel saadakse keerulisemaid (more complex) väljendatud teadmisi – reconfiguration, recategorization, and recontextualization
      • Sotsialiseerimine (socializing) – vaiketeadmiste sünteesimine ühistegevuse käigus
    • Teadmuse tabamine (Knowledge capture) – vaiketeadmiste muutmine väljendatud teadmiseks ja vastupidu
      • Eksternaliseerimine – vaiketeadmiste dokumenteerimine, verbaliseerimine ja jagamine
      • Internaliseerimine – töötajad omandavad vaiketeadmisi (ka organisatsioonist väljaspool)
    • Teadmuse jagamine (Knowledge sharing)
      • Socialization
      • Exchange – väljendatud teadmiste edastamine
    • Teadmuse rakendamine (Knowledge application) – saadaolevat teadmust kasutatakse otsuste tegemisel
      • Direction- ekspertjuhendamine
      • Routines – teadmuse sisestamine protseduuridesse, reeglitesse ja normidesse, mis mõjutavad tulevasi toiminguid
  • Teadmusjuhtimise süsteemid
    • Teadmuse avastamise (discovery) süsteemid – uue (vaike- või väljendatud) teadmuse loomine andmete või informatsiooni põhjal, või olemasolevaid teadmisi sünteesides
      • Teadmuse loomise süsteemid (creation) –
        • Data Mining tehnikad. Teadmuse avastamine andmebaasidest – algoritmide abil kogutakse infomustreid
        • Web Mining – struktuuride, kasutajate (kliki-) ja sisuanalüüs
    • Teadmuse tabamise (capture) süsteemid – inimestes, artefaktides või infos peituva vaiketeadmuse eksplitseerimine
      • Storytelling
      • Concept mapping J.D. Novak – uued kontseptsioonid asetuvad olemasolevasse kognitiivsesse struktuuri – CM on noded (sõlmpunktid) ja nendevahelised suhted noolte või joonte kujul
      • Concept-based reasoning – inimkäitumise modelleerimine taktikalistes või operatiivsetes olukordades
    • Teadmuse jagamise (sharing) süsteemid – kommunikatsiooniprotsessid, teadmusrepositooriumid, kasutatakse praktikakogukondades
      • Juhtumiraportid
      • Hoiatussüsteemid
      • Best practices andmebaasid
      • Lessons learned süsteemid
      • Expertise locator süsteemid – teadmised selle kohta, missugune ekspert omab just seda teadmist
    • Teadmuse rakendamise (application) süsteemid – kui inimesed rakendavad teadmisi, neid ise omandamata (???)
      • Eksperdi hinnang, otsuse toetamine, nõuandmissüsteemid, vea diagnoosimise süsteemid, helpdesk

Teadmusjuhtimise protsesse ja süsteeme mõjutab:

  • Teadmusjuhtimise infrastruktuur (Becerra-Fernandez and Sabherwal, 2010)
    • Organisatsioonikultuur (organisatsioonis toimivad normid ja väärtused, sh arusaamine teadmusringluse olulisusest ja selle toetamine)
    • Organisatsiooni struktuur – kuidas on jagatud, kontrollitud ja koordineeritud rollid, võim ja vastutus, kuidas liigub info tasandite vahel (horisontaalne/vertikaalne), töötaja positsioon
      • Hierarhiline
      • Detsentraliseeritud
    • Organisatsiooni IT-infrastruktuur – andmete töötluse,  säilitamise ja kommunikatsioonitehnoloogiate ja -süsteemide kogum ja protsessid
    • Üldteadmised (common knowledge) – üksikeksperdi teadmiste edendamine teiste teadmistega kokkupuutes
      • Ühine keel ja sõnavara
      • Jagatud normid
      • Individuaalsete teadmiste tunnustamine
      • Ühine teadmiste raamistik
      • Spetsiaalteadmised
    • Füüsiline keskkond
      • Ruumid (buildings), nende võimalik eraldatus
      • Tööruumide paiknemine, suurus ja tüüp
      • Koosolemisruumide arv, suurus, paiknemine jne
  • Teadmusjuhtimise mehhanismid – struktuursed meetodid toetamaks teadmusjuhtimist
    • Õppimine tegevuse käigus (learning by doing)
    • Töökohal õppimine (on-the-job training)
    • Vaatlemine (learning by observation)
    • face-to-face meetings
    • lisaks veel organisatsioonipoliitika, standardid, uute töötajate väljaõpetamine, rotatsioon, interdistsiplinaarsed projektid jne.
  • Teadmusjuhtimise tehnoloogiad – it-tehnoloogiad, mis hõlbustavad teadmusjuhtimist
    • Teadmiste omandamiseks
    • Teadmiste jagamiseks (foorumid, ekspertsüsteemid jne)
    • Teadmiste säilitamiseks (andmebaasid, inforepositooriumid jne)

Teadmusjuhtimise tsükli mudelid

Sirje Virkuse integreeritud mudel ehk teadmusjuhtimise tsükli peamised etapid:

  • Teadsmushõive (kogumine) ja teadmusloome (capture and creation)
  • Teadmuse jagamine ja levitamine (knowledge sharing and dissemination)
  • Teadmuse omandamine ja rakendamine (knowledge acquisition and application).

Wiigi mudel:

Wiigi mudel

McElroy mudel:

McElroy mudel

Bukowitz ja Williams:

Bukowitzi ja Williamsi mudel

Meyer ja Zack:

Meyeri ja Zacki mudel

Teadmusringluse protsessid

SECI ehk Nonaka mudel (1991) – neli erinevat teadmusloome mustrit:

  1. Sotsialiseerimine (vaikiv -> väljendatud) – üksikisikute omavaheline suhtlemine
  2. Eksternaliseerimine (väljendatud -> väljendatud) – vaiketeadmiste dokumenteerimine – üksikisiku teadmisest grupi mentaalseks maailmaks
  3. Kombineerimine (väljendatud -> vaikiv) – luuakse keerulisem ja süstematiseeritum teadmine
  4. Internaliseerimine (vaikiv  -> vaikiv) – uue teadmuse teke

Mudel toimib spiraalselt. Vt skeemi

SECI mudel